Teistmoodi IT

   Erivajadustega inimestel on IT valdkonnas tegutsedes suureks abiks IT-tugilahendused. Tänu nendele on lihtsam kasutada arvuteid kodus ning võimalus ka IT valdkonnas tööd teha. 

   IT-tugilahenduste käsitlemine peaks jääma peamiselt erivajadustega inimeste abivahendite hulka. Samas on olemas ka seadmeid ja tarkvara, mis on suunatud puudega inimestele, kuid mida on ka mugav kasutada ilma puudeta. Selliseid vahendeid ei ole palju ning enamus inimesi kasutavad ikkagi "tavalisi" seadmeid. 

   Puudega inimestele suunatud seadmeid peaks aitama rahastada riik. Riik peaks aitama kallimad seadmed kinni maksta või vähemalt suurema osa sellest. Selliste seadmete soetamine peaks olema erivajadustega inimestel sama väärne, kui ilma puudeta inimestel. Erivajadustega inimestele ja neid palkavate ettevõtetele peaks selliste seadmete hind tulema sama suurusjärku kui "tavaliste" seadmete hind. Kõigil on õigus kasutada IT seadmeid ning see ei tohiks olla piiratud puudega inimestele. Lisaks on puudega inimesed motiveeritud töötama, et tunda end täisväärtuslikuna ning kasulikuna. See tõttu kasvaks Eesti tööturg. Kui lasta ettevõtetel enda teha IT-tugilaheduste soetamine, siis need kipuvad ikka palkama ilma puudeta inimesi, sest vajalikud seadmed on odavamad. Riigi abi julgustaks ettevõtteid palkama erivajadustega inimesi ning annaks ka neile võimaluse raha teenida.

   Ameerikast on näide, kus 2007ndal aastal ettevõttel Walgreens oli 800 töötajat ning 30% neist oli mingit sorti puudega. Tuli välja, et see ettevõte oli 20% efektiivsem kui teised sama valdkonna ettevõtted, kus puudusid puudega inimesed. See tõestab kui motiveeritud on erivajadustega inimesed ning Eesti riik peaks leidma viisi, kuidas rahastada erivajadustega inimestele mõeldud seadmete soetamist.